OMX Baltic0,39%261,65
OMX Riga−1,07%871,51
OMX Tallinn0,02%1 684,32
OMX Vilnius0,4%1 010,17
S&P 5000,4%5 745,37
DOW 300,62%42 175,11
Nasdaq 0,6%18 190,29
FTSE 1000,4%8 318,03
Nikkei 2252,32%39 829,56
CMC Crypto 2000,00%0,00
USD/EUR0,00%0,9
GBP/EUR0,00%1,2
EUR/RUB0,00%103,64

OMX Baltic0,39%261,65
OMX Riga−1,07%871,51
OMX Tallinn0,02%1 684,32
OMX Vilnius0,4%1 010,17
S&P 5000,4%5 745,37
DOW 300,62%42 175,11
Nasdaq 0,6%18 190,29
FTSE 1000,4%8 318,03
Nikkei 2252,32%39 829,56
CMC Crypto 2000,00%0,00
USD/EUR0,00%0,9
GBP/EUR0,00%1,2
EUR/RUB0,00%103,64

30.01.15, 14:00

Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine

Raudtee hoidub võlakirjadest

Eesti Raudteele käiks võlakirjade emiteerimine üle jõu, nentis firma finantsdirektor Toomas Virro.

Marge Ugezene

Eesti Raudteel ei ole firma finantsdirektori sõnul mõtet võlakirjadesse panustada.

Eesti Raudteel ei ole firma finantsdirektori sõnul mõtet võlakirjadesse panustada. Foto: Erik Prozes

“Raha peaks sel juhul olema odavam ja pikema tähtajaga. Siis oleks tal tänase pangalaenu ees eelis,” ütles Eesti Raudtee finantsdirektor Toomas Virro. “Enne kui meil ei ole paigas pikaaegne jätkusuutlik mudel, ei pea me võimalikuks mingeid võlakirju emiteerida, sest iga laen vajab tagasimaksmist.”

Eesti Raudtee on varem võlakirju emiteerinud Nordic Investment Bankile – kaubeldavaid võlakirju pole olnud.

Teiste riigifirmade seast sobiks Virro sõnul võlakirju emiteerima Tallinna Sadam. Kui majandusteadlane Heido Vitsur pakkus, et ka Riigimetsa Majandamise Keskus (RMK) võiks võlakirjadega tegeleda, siis Virro on skeptiline. "Minu arust on RMK hästi rahastatud, kuid ma ei tunne seda ettevõtet põhjalikult."

Kui Eesti ise võlakirju emiteeriks, poleks selles Virro hinnangul aga midagi üleloomulikku, sest paljud riigid maailmas teevad sama. Rahandusminister võlakirjade emiteerimist aga ei toeta. “Reformierakond on hoidnud konservatiivset joont, milles on ka omad voorused,” kommenteeris ministri seisukohta Virro.

Samas oleneb, mida võlakirjadega tehakse. “Enamasti rahastatakse suuri infrastruktuuriprojekte, mis peaksid tulevikus rohkem tulu tooma,” sõnas Virro. “Teoorias on kõik lihtne, aga praktikas on palju karisid.”

Marge Ugezene

EESTI RAUDTEE AS

Seotud lood

Sisuturundus

26.09.24, 14:38

Tele2 näide: põlvkondade vastandamine tööelus edasi ei vii, oluline on leida ühisosa

Palju räägitakse kääridest generatsioonide vahel, tunduvalt vähem aga erinevate põlvkondade ühisosast. Edukaks koostoimimiseks ja tulemuste saavutamiseks on hädavajalik koostöö, ent kuidas tagada selle viljakus, kui inimesed hindavad üksteist vanuse järgi? Tele2 personalivaldkonna juht Helena Viiroja ja personalipartner Kerli Möldre räägivad, kuidas on neil lahendatud põlvkondade erinevuse küsimus.